|
Единый рынокКраткое описание документа Единый рынокЬhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat rii смотреть на рефераты похожие на "Единый рынок" TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL SOTSIAAL TEADUSKOND HALDUSJUHTIMISE ERIALA HJV-21 KURSUS Anton Vхlitok Andrei Krek Ruslan Furman Aleksandr Bilхk Ьhtne turg Euroopa Integratsiooni Pхhikursuse uurimistцц Lektor: Keit Kasemets Tallinn 1999 Sissejuhatus. 3
Sissejuhatus. Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest. Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt. Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest tхketest. Uksikisiku liikumisvabadus. Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks. Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul, mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad. Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel
reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi
ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima. Elu- ja tццkoha valik. Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel, ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu abirahale oma kodumaal. Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele. Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest
aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste
seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist
ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vхrdsetel alustel. Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast. Kompaniide konkurentsivхime tхus. Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on
loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda
firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile
suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa Regionaalne koostцц. Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste uuemaid tulemusi. Programm, mis on avatud kхigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskдtt nende regioonide kohta kдiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm hхlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis vхiks tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevхtete ьhised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vхtab kokku vastava andmepanga loomine. Isikute vabaliikumine. Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm on lхplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele vхtnud vддramatu kohustuse kхrvaldada kхik piirikontrillid isikute ьle, kes ьletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutхendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vдhendatud, aga selle tдielik дrajatmine on osutunud raskeks. Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tдhendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vдhenemist ning ьhtlasi piiramatut immigratsiooni. Selleks, et anda kodanikele tдielik liikumisvabadus, tagades neile
samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vхtta mitmeid meetmeid. Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste
piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jдrelvalve liidu
vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vдljaspoolt Kaupade vaba liikumise kindlustamine. Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tхenдoliselt ьhtse turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatu nдib olevat kхige suuremas ohus. Nдiteks, kuigi ettevхted ьle kogu Euroopa mццnivad piirikontrillide kхrvaldamise arvelt saadud tulu, vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud paberitцц, mis nььdsest langeb nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised. Briti Tццstusharude Fцderatsiooni (CBI) poolt lдbi viidud ьlevaateuurimuse kohaselt kehtib eelцeldu iseдranis kдibemaksu kogumise alal. Otsus lхpetada piiriьletuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadelt kдibemaksu maksmise ьle on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist, samas tuleb nььd ettevхtetel enestel esitada vastav dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kдibemaksu koguvatele ametkondadele. Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril, peavad nььd laekuma otse ettevхtetelt, lдhtudes nende kдibest. Seejuures vхivad aga nimetatud nхudmise poolt ettevхttele tekitatud nхudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti oluliselt erineda. Teenuste liikumisvabadus. Teenuste sektor kujutab enndast suurimat tццandjat kхigis Euroopa Liidu
maades. Hoolimata teenustesektori suurest osatдhtsusest edenes kompaniide
vabadus mьa teenuseid teistes Euroopa Liidu maades esialgu aeglaselt. 1994.aasta kevadel vхeti vastu Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmдrgiks on tagada hoiustajatele ja investeerijatele teatav miinimumkaitse rahvusvaheliste pankrottide korral nagu seda oli Rahvusvahelise Krediidi- ja Kommertspanga (BCCI) laineidlццnud juhtum, kus tuhanded vдikehoiustajad ьle kogu Euroopa oma raha kaotasid. Edaspidi on hoiustajatele sellistes olukorras garanteeritud kahjutasu kuni 20000 ECU ulatuses. Kaugsideteenuste alal toimub liberaliseerimine kiire tempoga. Euroopa Kapitali vaba liikumine. Kapitali vaba liikumine oli ьhtse turu nelja vabaduse hulgast esimene, mida хnnestus ellu viia. Teedrajav direktiiv, mis kхrvaldas igasuguse kontrolli kapitali liikumiselt, vхeti vastu aastal 1988. Sellele on jдrgnenud terve rida direktiive, mis on liberliseerinud pangandus- ja finantsteenused. Ьks oluline element, mis veel puudub, on direktiiv selle kohta, kuidas maksustada hoiuseid. Nimetanud direktiivi vastuvхtmist on siiani takistanud eriarvamused liikmesriikid vahel. Tarbijakaitse. Tдnapдeval on tootjail ja mььjail lubatud turustada ьksnes selliseid kaupu, mille ohutuse nad garanteerivad. See kehtib mitte ьksneslaiatarbekaupade suhtes, vaid ka spetsiifiliste toodete puhul nagu nдiteks mitmesugused ohtlikud ained. Vдga tдpsed reeglid nхuavad, et toodete mдrgistustel oleks selgelt vдljendatud riski olemus ning toodud kasutamisjuhised. Nдiteks annavad laiatarbekaupadek nagu pesupulbrid, lahustid, vдrvid jne. Rakendatavad seitse sьmbolit vahetult visuaalselt edasi sхnumi ohu laadist ( plahvatusohtlik, kergestisьttiv, sццbiv, jne.). Kirjeldatud raamistik kehtib Euroopa Ьhenduse tasemel. Sellest allpool vastutavad toodete jдrelvalve eest ka liikmesriikide riiklikud organid, kes teostavad igapдevast kontrolli tootmis- ning mььmispaikades. Peaks aga ohtlik toode siiski lдbi vхrgu lipsama, peatab selle edasise liikumise ьhenduse infovahetuse ja kiire hoiatuse sьsteem. Liikmesriik, kes kхrvaldab turult toote, mis kujutab endast vahetut ohtu tarbijale, olgu see siis toidu- vхi tццstuskaup, peab sellest viibimata teatama Euroopa Komisjonile, mis seejдrel alarmeerib teisi liikmesriike mхne tunni jooksul, nii et viimastel on vхimalik otsekohe vajalikud meetmed vхtta. Kultuuripдrandi kaitse. Algselt seadis Rooma lepingu paragrahv 36 tingimuseks, et liikmesriigid
vхivad keelustada vхi piirata “kunstilise, ajaloolise vхi arheologilise
vддrtusega rahvusliku vara” eksporti. Seda хigust ьhtse turu loomine ei
kхrvaldanud ja tollikontrolli kaotamine sisepiiridel pole jдtnud
kunstiteoseid ilma tхhusast kaitsest, mida nььd korraldatakse ьhenduse
tasandil. Nii nдiteks vхidakse alates 1993. Aastast mхnede kategooriate
puhul nimetatud kaupadest nхuda nende vдljaviimiseks Euroopa Liidu
piiridest eelnevat luba. See luba, mille vдljastab tolliteenistus riigis,
kus vastav kultuurivara хiguspдraselt asub, omab kehtivust kхigis Euroopa Ьhtse turu juhtimine. Suurem osa ьhtse turu sedusadlusest on esitatud direktiivide kujul. Need vхetakse vastu Euroopa Liidu tasandil ning neis pьstitatakse nхudmised ja eesmдrgid, mida peavad respekteerima kхik liikmesriigid. Nende jaoks, kes vastutavalt ьhtse turu juhtimise eest, on olulisimaks ьlesandeks hoolitseda selle eest, et diriktiivid korrektselt transponeeritaks ning tдide viidaks. Ebaхige vхi ebatдielik transponeerimine vхi koguni transponeerimise puudumine ning ebapiisavad tдideviimisprotseduurid vхivad viia selleni, et Euroopa хigust rakendatakse erinevate liikmesriikide valitsuste poolt erinevalt. Sellest omakorda v- ivad esile kerkida uued, lisatakistused kaupade ja teenuste voole liikmesriikide vahel, niisiis olukord, mis on tдpselt vastupidine ьhtse turu poolt taotletavale. Kindlustada, et direktiivid tхepoolest transponeeritakse riiklikeks
seadusteks, on muidugi eeskдtt liikmesriikide valitsuste хlesanne. Aga Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat? Ьhtsel turul on kхkide liikmesriikide ettevхtetel хigus kхigis liikmesriikides mььa oma tooteid, osta vajaminevaid kaupu ja teenuseid ning laiendada oma tegevust otseinvesteeringute teel. Euroopa Liidus on volitusedдra jagatud liidu enese ja liikmesriikide vahel selliselt, et liit hoolitseb kьsimuste eest, mis olemuslikult vajavad kдitlust liidu tasemel, sellal kui liikmesriigid teostavad oma vхimu neil, kaugelt arvukamail, juhtudel, kus rahuldav lahendus on kergemini leitav liikmesriigi tasandil. Hea nдide sellise tццjaotuse kohta on 1989. Aastal vastu vхetud
ettevхtete ьhinemist reguleeriv mддrus: selles eristatakse suuri, kogu
ьhendust puudutavaid ьhinemisi, mille ьhe teostab kontrolli Euroopa Mis puudub tarbijaisse, siis kaubad, mida nad ostavad, on tдnapдeval aina sagedamini pдrit teistest liikmesriikidest. Tulemuseks on suurem kaupade valik ning ьhtlasi ettevхtete jдrjest kahanevad vхimalused дra kasutada suuri hinnaerinavusi riikide vahel. Konkurents on ьha enam hakanud ьletama riigipiire. Keskonnakaitse. Ьhtse turu tugevdamine ja keskonnakaitse ei ole omavahel olemuslikult
vastuolus; vastupidi, need kaks tegevussuunda tдiendavalt teineteist. Juba Euroopa Liidu viies keskkonnakaitsealaste abinхude plaan nдeb ette
tццtada vдlja integreeritud lдhenemisviis, tagamaks tхhusaimate meetodite
rakendamine taotlustes leida pьsikindlam tee majandus- ja sotsiaalarenguks. Paljud keskkonnakaitsekьsimused, nagu nдitekss kliimamuutused, happevihmad ja kontroll heitmete ьle ьletavad riigipiire ning neid saab lahendada ainult ettevхtete ja majandussektorite koostццs, tarvitades erinevate poliitiliste suundmuste sulamit. Juba seetхttu on nende kьsimuste lahendamine kergeim ьhtse turu raames. Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 1.jaanuaril 1999 vхtsid 11 Euroopa liikmesriiki kasutusele ьhise raha-
euro. Rahvusvaluutad kaovad jдrkjдrgult kдibelt ning nende asemele tuleb
rahaьhik, mille kehtivispiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Vastavalt Euroopa Ьlemkogu otsusele 1.juulist 1998 alustasid Euroopa 1978.aastal otsustas Euroopa Ььlemkogu kдivitada uue rahaliidu
programmi, mille nimeks sai Euroopa Rahasьsteem (Europen Mmonetary System- Vastupidiselt Warneri plaani (selle plaani pхhjal kдivitas Euroopa 1.etapp oli aastatel 1990-1993. Selle kдigus tugevdati ERMi sьsteemi ning kaotati liikmesriikides kehtinud piirangud kapitali vabale liikumisele, pangandustegevusele ning valuutade konverteerimisele. 2.etapp oli aastatel 1994-1998. Selle alguses alustas tegevust Euroopa 3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas
elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU. 1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust: -“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti; -“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vдga erinevad rahvad; -“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi religioossed eripдrad. Kokkuvхtte. Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises. LISA Jah ьhtsele turule. Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end pдrast Euroopa ьhtse
turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vдga/ьsnagi lootusrikkad”. Toodud arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lдbi viidud avaliku arvamuse kьsitlusel. -----------------------
|
|
||